Muuseumi toimetised

Mahtra Juhan
Julia Lell, Regina Lell
Juuru, 2008


Tänased Tartu Ülikooli üliõpilased Julia ja Regina Lell on pärast Mahtra sõda (1858) Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhan) Ülem-Suetukis sündinud neljanda põlvkonna järeltulijad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate.

Prof. Jüri Viikberg: „Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte terane pilguheit oma juurtele, kaugete aegade ja vahemaade taha. Et Mahtra sõjaga seoses ning Mahtrast sai teelemineku kurbmäng alguse, siis vähemalt sümboolsel moel – raamatu kaudu – ollakse otsekui ringiga tagasi jõutud.”

Kujundus Kadi Pajupuu
Kirjastaja: SE&JS
 

Kaiu talud ja saunad
Koostanud Helju Linder. Juuru 2007

Raamatu autor Helju Linder on pärit Kaiu vallast. Huvi oma pere ja kodukoha ajaloo vastu tekkis tal juba algkoolipõlves. Süstemaatiline kodu-uurimine algas 1990. a Eesti Genealoogia Seltsi astudes. Oma pere ajaloost kasvas välja terve Kaiu külade ajalugu.

Uurimus piirdub Kaiu mõisa maa-alaga, nagu autor ise eessõnas ütleb. Vaatluse alla on võetud kõik Kaiu 12 kunagist asulat ja küla. Uurimus on koostatud külade kaupa. Alguses on küla üldiseloomustus ja kokkuvõtlik arengulugu. Sellele järgnevad kõikide talude ja saunade kui eluasemete lood. Nende teke ja kujunemine, neis elanud inimeste lood. Paljude perede kohta on selles raamatus ohtralt pärimusi, legende ning fotosid. Mõne üksiku talu või sauna kohta on teada vaid neis elanud inimeste nimed ja daatumid.

See raamat annab kõikidele huvilistele, kes on pärit Kaiust, põhiteadmised nende perekonnaloost.
 

"Au kolhoosikorrale"
Toimetanud Tiiu Luht. Juuru 2004

Muuseum kogus täiskasvanutelt nende ühismajandi-teemalisi kirjalikke mälestusi. Samal ajal koguti ka koolilastelt kirjutisi teemal "Ühismajandi elu laste silmade läbi", kus õpilased kirjutasid oma lähedaste meenutusi kolhoosi- või sovhoosielust.

Kogumikku pandi kõik 15 laekunud täiskasvanute tööd. Laste uurimustööde seas tehti valik. Neist pääsesid raamatusse vaid parimad - 16 õpilase jutukest.

Iga meenutuse juurde on lisatud selle autori lühielulugu ja foto. Õpilaste puhul on piirdutud foto ja kooliga ning kirjas on mälestuste vestja nimi.

Kuna autorid on pärit maakonna eri paigust, siis saab raamatust hea ülevaate Rapla rajooni ühismajandite moodustamiste ja liitmiste kohta, tolle aja töödest ja tegemistest ning selle aja põllumajanduspoliitikast. Õnneks on kõike seda kirjeldatud läbi optimismi ja huumori. Enamikel autoritest oli see esimene võimalus saada "raamatusse raiutud". Fotod tollastest töödest ja toimetustest pärinevad muuseumi kogust.
 

Kuuda Seminar 150. Ülevaade ja lühielulood
Liivi Aarma, Rait Talvoja, Ülle Viitkar. Juuru 2004

Kuuda seminar asutati 1854. a. Õppeaeg kestis kolm aastat ning ühe kursuse lõppedes alustas õppetööd järgmine. Seminar andis tolle aja kohta hea hariduse. Kuna seminaristid pidid Kuudal tegema kõiki majapidamistöid alates põlluharimisest kuni koorijuhtimiseni, siis olid need noormehed väga läbilöögivõimelised. Selles õppeasutuses õppis 321 noormeest. Enamus neist läks tööle koolmeistriteks Eestimaa koolidesse. Need noored mehed asutasid meie küladesse esimesed laulukoorid ning igasugused seltsid. Nad olid tõeline maa sool. Nende lapsed ehitasid üles juba Eesti Vabariigi.

Selles raamatus on ülevaade Kuuda seminari asutamisest ja kujunemisest. Seminari õppeprogrammist ja kodukorrast. Kirja on pandud seminari õpetajate ja seminaristide elulood koos fotodega. Uurimuses on paljude meeste elulugu väga tuumakas, mõne mehe kohta pole olemas fotot ja eluloona on kirjas vaid seminaris õppimise aeg ja arvatav sünniaeg.

Seminaristide elulugudest on võimalik saada olulist teavet pea iga maakooli kohta Eestis.