Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale. Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. 20. sajandi algul oli Eeru sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. 1958. aastal osteti Eeru kõrts muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aasta maikuust alates. Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab aktiivset kasutust. Nii on siin õpitud suures reheahjus leiba küpsetama, kambri põrandale laotatud puhastel õlgedel jõulusid oodatud, lihavõttepühade ajal mune värvitud, kontserte ja mitmesguseid teisi õdusaid äraolemisi korraldatud. Vaata ka põhjalikumat fototutvustust Eeru kõrtsi pildigalerii leheküljelt | ||
| Eeru kõrts Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. |
