Militaararheoloogiast ja Teises maailmasõjas langenud eestlaste tuvastamisest – Arnold Unt 

4. detsembril 2009 toimus Mahtra Talurahvamuuseumis kultuuriloolise loengusarja järgmine osaüritus. Külas oli Eesti Arheoloogia Seltsi ja Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu liige Arnold Unt, kes kõneles militaararheoloogiast ja Teises maailmasõjas langenud eestlaste tuvastamisest. Saadi ka uut teavet Raplamaal Aranküla matmispaigas toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste kohta.

"Me ei häiri hukkunud sõduri rahu, temal on ammu rahu majas. Aga mõnel tema sugulasel pole seda ehk siiamaani," on öelnud Arnold Unt. Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite ning Saksa poolel sõdinud eestlaste matmispaigad olid nõukogude perioodil tabuteema, mille mainiminegi võis kaasa tuua uurimisorganite kõrgendatud tähelepanu. Taasiseseisvumine andis uue impulsi aastakümneteks unarusse jäänud kalmude otsinguks ning korrastamiseks. "Inimeste õige hauakoht pole ikkagi kartulivagude vahel või põlluservas, aeg läheb ja nad ununevad. Praegu on viimane aeg, mil veel teatakse, kuhu keegi on maetud," on militaararheoloog ajakirjanduses väitnud.

Mis on militaararheoloogia? Millises olukorras on Eestis olevad sõjahauad? Kuidas toimub hukkunute tuvastamine? Antud teemadel arutleti 4. detsembril 2009.