Ants Kruusimägi sündis Läänemaal, Lihula vallas 17. aprillil 1909. Pärast algkooli lõpetamist astus ta Läänemaa Õpetajate Seminari. Õpinguaastail tuli tal mitmesuguseid ameteid pidades kooliraha teenida. 1930. aastal lõpetas Kruusimägi seminari ja alustas õpetajatööd, mis kestis 45 aastat. 1932. aastal valiti Kruusimägi enam kui kahekümne kandidaadi seast Juuru kooli õpetajaks. Olnud vahepeal Järvakandi Tehaste ning Kuimetsa kooli juhataja, asus ta 1. märtsil 1946 taas Juuru kooli õpetajaametisse. Sellele tööle jäi ta kuni vanaduspuhkusele jäämiseni. Sajad õpilased mäletavad teda kui nõudlikku, emotsionaalset ning oma ainet põhjalikult tundvat pedagoogi. | ||
Ants Kruusimägi Kuimetsa kooli juhatajana 1930ndate lõpus |
1933. aastast alates hakkas Kruusimägi uurima Mahtra sõja sündmusi. Tema eestvedamisel avati 1948. aastal Juuru koolis Mahtra sõjale pühendatud koduloonurk, mis 1958. aastaks kasvas isetegevuslikuks muuseumiks uue Juuru rahvamaja ruumides. |
Juuru rahvamaja avamine 1958.a. |
Mahtra Talurahvamuuseumi avamisel 1970. aastal oli Ants Kruusimägil eriti suur roll. Teda võib õigusega pidada muuseumi rajajaks. Lugematu arv kordi juhendas ta elamuslikult ekskursioone nii muuseumis kui ka Mahtra sõja paikades. | ||||
Mahtra muuseumi avamine 1970. a. |
Ants Kruusimägi oli silmapaistev näitejuht. Tema lavastaja- ja näitlejategevus kestis 52 aastat. Hiilgeaastad olid 1948 ja 1949, mil Juuru rahvamaja näitering sai kaks aastat järjest Nõukogude Eesti preemia. |
Juuru näitetrupp 1952. a, Ants Kruusmägi vasakult esimene. |
Ants Kruusimägi oli mitme kodupaika tutvustava bro¾üüri ja arvukate kodu-uurimuslike ning pedagoogikateemaliste kirjutiste autor. Valmis said Rapla rajooni kultuurilugu 1860-1917 ja rohkem kui 800 leheküljeline käsikirjaline Juuru kihelkonna ajalugu. Kruusimägi tulemusrikast õpetajatööd ning viljakat ühiskondlikku tegevust hinnati mitme au- ja tänukirjaga. Ta oli väsimatu töömees ja erksa vaimuga südamlik inimene. Ants Kruusimägi suri 17. augustil 1987. aastal. | ||
Ants Kruusimägi kodumaja uksel |
Ants Kruusimägi - muuseumi rajaja |