Ants Kruusimägi - muuseumi rajaja

 Ants Kruusimägi sündis Läänemaal, Lihula vallas  17. aprillil 1909.a. Pärast algkooli lõpetamist astus ta Läänemaa Õpetajate Seminari. Õpinguaastail tuli tal mitmesuguseid ameteid pidades kooliraha teenida.
1930.a. lõpetas ta seminari ja alustas õpetajatööd, mis kestis 45 aastat. 1932.a. valiti Ants Kruusimägi  enam kui kahekümne kandidaadi seast Juuru kooli õpetajaks. Olnud vahepeal Järvakandi Tehaste  ning Kuimetsa kooli juhataja, tuli ta 1.märtsil 1946 taas Juuru kooli õpetajaks. Sellele tööle jäi ta kuni vanaduspuhkusele jäämiseni. Sajad õpilased mäletavad teda kui nõudlikku, emotsionaalset ning oma ainet põhjalikult tundvat pedagoogi.

1933.a. alates hakkas A.Kruusimägi uurima Mahtra sõja sündmusi. Tema eestvedamisel avati 1948. aastal Juuru koolis Mahtra sõjale pühendatud koduloonurk, mis 1958.a. kasvas isetegevuslikuks muuseumiks uue Juuru rahvamaja ruumides.

Ants Kruusimägi oli silmapaistev näitejuht. Lavastaja- ja näitlejategevus kestis 52 aastat. Hiilgeaastad olid 1948 ja 1949, mil Juuru rahvamaja näitering sai kaks aastat järjest Nõukogude Eesti preemia.

Ants Kruusimägi oli mitme kodupaika tutvustava brožüüri ja arvukate kodu-uurimuslike ning pedagoogikateemaliste kirjutiste autor. Valmis said Rapla rajooni kultuurilugu 1860-1917 ja rohkem kui 800 leheküljeline käsikirjaline Juuru kihelkonna ajalugu.

A. Kruusimägi tulemusrikast õpetajatööd ning viljakat ühiskondlikku tegevust hinnati mitme au- ja tänukirjaga. Ta oli väsimatu töömees ja erksa vaimuga südamlik inimene.

  Ants Kruusimägi suri 17. augustil 1987.a.